Lugesite juba artiklit? Tore. Üldiselt on artikkel ju ilusasti kirjutatud ja seal on ka tõetera täiesti olemas. Pean nõustuma autori väidetega, et üldiselt meie tänane haridussüsteem on valedel alustel ja väärtustel põhinev ning vananenud - võrdlemisi nõukaaegne. Selle mõistmiseni on hakatud, küll vaevaliselt, kuid siiski jõudma. Hea on tõdeda, et ka artiklis mainitud uus PGS seda toetab.
Aga millest siis esimesest lõigust läbi kumav põlgus ja negatiivne emotsioon? No ikka seepärast, et hakati, taaskord, nokkima meie kallite "eliitkoolide" kallal. Ma ei ole siiani suutnud mõista, kust tuleb selline suhtumine. Millest see põhjustatud on? Kas kibestunud lapsevanem, kelle last nö eliitkooli vastu ei võetud peab nüüd hakkama ära panema? On asi eestlaslikus kadeduses "need kellel läheb hästi, neid peab maha tegema"? Kas targad noorukid on kohe robotid ning tänu headele faktiteadmistele puudub neil loomulikkus, tunded, iseseisev mõtlemine?
Asi ei ole kõigest selles artiklis. See probleem ja valesti mõistmine on tunduvalt laiem. "Ministri üllatava avalduse kohaselt maksavad praegu kõrghariduse eest just vaesemad pered, sest nad ei pääse riikliku koolitustellimuse (RKT) tasuta kohtadele. Sinna ei pääse nad aga seepärast, et parema keskhariduse tõttu hõivavad need kohad enamikus just nn eliitkoolides pärit (st rikaste vanemate) lapsed." - järjekordne näide valearusaamast ja meelevaldsest asjatundmatust avaldusest. Kust pärineb teie info, kallis minister? Kust pärineb teie info, kulla ajakirjanik? Mis maailmas teie elate, mina ei tea
Kõigest eelnevast ajendatuna tundsin, et ei saa jätta proovimata selle suure valearusaama kummutamist. Arusaama, et nn eliitkoolides käivad rikkad, vaid õppimisele orienteeritud, mehhaaniliselt asju tuupivad noored, kel puudub arusaam poliitikast, vabadest kunstidest ning saapapaelu peab siduma ema, kuna õpilane ise liiga saamatu selliseks kõrgemaks pilotaažiks. Ise "eliidi" hulka kuuluva noorena ja ka erinevate eliidisuguvõsade võsukestega tihedalt läviva inimesena, ei leia, et peaksin säärast tagakiusamist ja sildistamist enese ja oma sõprade kohta taluma.
Näiteid? Iga-aastane G5 (eliitkoolide ussipesa) õpilaste enda korraldatud moeüritus "Moelennuk", mille juurde käivad ka koolisisesed väiksemad shõud. GAGi eelmisel õppeaastal korraldatud tribüüt rock-muusika suurkujule Pink Floyd, iga-aastased tantsuetendus Tantsujaam ning lauluvõistlus Hõbehääl. Andekad noored, kes käivad üle vabariigi erinevaid võistlusi võitmas (mitte silmas pidades olümpiaade), ütlevad sõna sekka kodanikuühiskonna võimalusi kasutades, tunnevad huvi neid ümbritseva kohta. Käivad (suvel) tööl, otsivad ja sealhulgas loovad ka ise erinevaid huvitavaid vaba aja veetmise võimalusi. Hea kui praeguseks olen üldistades ja enda teadmisi kasutades ära maininud kümnendiku meie õpilaste väljundist.
Kui keegi eelneva lõigu kohta tahab öelda, et see puudutab vaid väikest osa õpilasi, siis te eksite taas. Niivõrd aktiivset ja huvitatud seltskonda, kui "eliitkoolide" oma, naljalt ei leia. Olen minagi käinud nn tavakoolis ja õppinud "tavaliste" õpilastega koos. Nii siin kui seal on õpilasi, keda huvitab, ja noori, kes käivad pinki soojendamas ning lõunatamas.
Aga siit oleks paslik edasi minna õpitulemuste juurde. Miskipärast on levinud arusaam, nagu oleks need kesklinna koolid nagu range režiimiga vanglad, kus õpilane saab hommikul kooli tulles jala külge võru, raamatuga pähe ja istub kella viieni koolis ja pole mahti söömagi minna, kuna õppima peab. Naeruväärne. Oleneb alati õpetajast. Mõni õpetaja tõesti nõuab meeletuid faktiteadmisi ja tema tunnis tuleb, tõepoolest õppida, õppida, õppida. Aga mis pistmist on siin eliitkooli mainega, mina ei tea.
Eliitkoole eristab tavalistest koolidest laias laastus kaks asja. Esiteks on õpilaste valim teistest märksa erinev ning suurem. Ajaloolistel põhjustel on need õppeasutused saanud erilise maine ja seega on neil nüüd õigus ja võimalus värvata oma ridadesse õpilasi laiema ringi seast. Teiseks valitseb koolis arusaam, et koolis käiakse õppimiseks. Noored on nendes koolides enam motiveeritud ning seega on ka tulemused arusaadavalt paremad. Mida te siis ootasite?
Jah, kogu selle "suure ja raske" õppetöö kõrvalt jääb meil aega ka aruteludeks (ka tunnis), huvitegevusteks ja maailma avastamiseks. Kõigil õpilastel on õigus kanda isemoodi särki ja mõelda oma mõtteid, ja oh üllatust, neid ka avaldada. Tegemist ei ole range režiimiga vanglatega, kus kinnipeetavad on vaimselt aheldatud õpetajate väärtusmaailmate kammitsatesse. Köidetest tulevat tarkust rakendame loovtegevusteks ja diskussioonideks. Öelda, et eliitkoolid on loovuse surm ja konveieril vaid faktiteadmisi täis topitud marionette tootev vabrik on meelevaldne ning taunitav. Eriliselt häbematu on "eliitkoole" paigutada halvustavasse valgusesse võrreldes ükskõik millise teise kooliga.
Kogu see üleüldine kemplemine eliitkool-tavakool teema ümber on veidi halenaljakas. Iga kool on võimeline andma head haridust, tuleb lihtsalt leida eneses motivatsioon seda omandada. Oluline pole kooli nimi ja ajalugu, oluline on see, mis kooli sees toimub. Ükskõik milline kool peaks olema arengut toetav keskkond, kus on motiveeritud ja edasi püüdlevad õpetajad, õpilased ja juhtkond. Kulutame oma energiat valedele asjadele. Selle asemel, et pidada konstruktiivset dialoogi teemadel nagu koolivõrk, arengut toetav koolikeskkond ja muud palju olulisemad kooliga seotud teemad, raiskame mõttetult aega rääkides eliitkoolides toodetavatest tuimadest entsüklopeediatest. Kuningad, tulge palun vahelduseks rahva sekka ja vaadake mis toimub. Võtke silmaklapid peast ja nähke tegelikkust, siis ehk näete ka probleemi "probleemi" taga.
Väga hea postitus, kuigi ehk veidi vale artikkel, millele 'vastu vaielda'. Siiski nõustun sinuga täielikult selles osas, et eliitkoolid on eriliselt just oma valimi ja nn 'õppimiskallaku' poolest, mitte mingite eriliste kooli-õppekavade, mis võtavad ära isegi selle pisukese 'fun'i kogu fundamentaalsest fanaatilisest tuupimisest.
ReplyDeleteSiiski on Aaviksoo jutus ka pisike tarkusetera sees. Minagi märkasin, kuidas minu Audentese-Erakooli-vennad-õed mööda kesklinna vaikselt laiali pilluti. Minu teooria ütleb, et kuna muist rikkaid inimesi (loe: äriinimesi) on üldiselt kõrgema intelligentsiga ja nutikamad, kui keskmine inimene, on ka nende lapsed mingil määral suurema potentsiaaliga targaks saama. Samuti on suurema rahaga võimaldada paremat kasvatust a la eralasteaiad, kus õpetajate kõrgem palk ja väiksem koormus tagavad lapse eest kvaliteetsema hoole, samuti selline fenomen nagu lastega kodus olevad emad (või isad, minu poolest), kes saavad seda teha vaid abikaasa suure sissetuleku arvelt. Eelkoolid, eraõpetajad, huvialaringid, reisimine, mida kõike veel. Need kõik avardavad silmaringi ja harivad. Seega, ütlen mina, küüniline nagu see ka poleks, usun et statistiliselt õpivad rikkamate inimeste lapsed ka paremates koolides ja paremini ning saavad seetõttu ilmselt ka rohkem tasuta kohtadele ülikooli.
Disclaimerina ütlen ka, et ei ole absoluutselt kindel selle marginaali suuruses. Minu poolest võib see vahe olla paarkümmend protsenti või paar protsenti, seega Aaviksoo täit väidet ei toeta enne kui näen uuringuid ja statistikat.
Kirjuta kindlasti veel, väga huvitav oli lugeda! :)
Olen samuti üritanud võrrelda eliitkoolide ja tavakoolide õpilaste rahalist seisundit, aga erilist vahet ei ole märgata. Eks tõsiste perekondlike probleemide tõttu on tõepoolest õppetöö häiritud, aga pere materjaalne seisund ei oma mingit tähtsust õppetöö edukusele, sest tarkust ei saa osta.
ReplyDeleteHiljuti ringles mingisugune uurimustöö või küsimustik, kus oli just seda küsitud ning ootan huviga seda tulemust. Enda põhjal võin öelda, et vaesus on pigem motivaator olla parem. Ei ole just täheldanud, et olümpiaadidel on edukamad rikkatest peredest pärit tuupurid.
Martin, head tähelepanekud, kuid nagu ma ka kirjutises nentisin, siis ise selle kõige keskel veidi aega elanuna ja nende inimestega üsna tihedalt lävivana ei ole ma küll erinevusi täheldanud.
ReplyDeleteArtikliga vaidlemise kohta niipalju, et artikkel oli sinna toodud seetõttu, et see oli lihtsalt eile ajendiks selle loo kirjutamisel. Artikkel ise oli ülesehituselt hea, aga viskab kopsu üle maksa küll, kui pidevalt mustatakse.