Wednesday, March 14, 2012

Desperado OÜ

Nonii, olge valmis üheks nutuseks postituseks nüüd. Eelmises rääkisin vägivallast ja vihast, seekord austusest ja suu õigel ajal kinni hoidmisest. Lühidalt öeldes samast asjast ainult veidi teises võtmes.

Eelmine postitus sai ka pisut järelkaja ( mille üle ma olen väga õnnelik ja soosiks igal võimalikul viisil seda ), mille tõttu otsustasin sarnase teema kasuks. Lisaks sellele on teema ka minu jaoks viimasel ajal väga oluline, kes lähemalt tahab teada, küsigu, kuna usun, et teid eriti ei huvita minu hingeelu ;)

Niisiis, austus. Kas miski, mille peame välja teenima või on seda igaüks väärt? Mis alusel üldse otsustada kas inimene on austust väärt? Alustaksin üsna kaugelt. Nimelt esmamulje kujundamisest. Esmamulje sinust kujundatakse juba umbes 5 sekundit peale esmakohtumist. Selleks pole vaja vahetada sõnagi. Esmamulje jätab lõhn, riietus, soeng, olek jne. See on paratamatu, pole olemas inimest, kes ei hindaks inimesi. Meid hinnatakse ja võrreldakse kogu aeg. Mina näiteks hindan inimesi jalanõude järgi. Jalanõud räägivad inimese kohta tohutult palju. Nende järgi saab hinnata inimese kõnnakut, viimase paari tunni käike, natukene ka iseloomu ja maitset.

Aga siiski. Kas see esmamulje tähendab üldse midagi? Kindlasti tähendab. Mingite inimtüüpide kohta ütleb esmamulje üsna palju, aga samas välimuse põhjal inimene lahterdada ja sildistada on veidi totter. Inimene on liiga keerukas kogu ma mõtete, emotsioonide, käitumismaneeride jms eriliste omadustega, et pelgalt peale vaadates põhja panev arvamus kujundada. Eriti käib see noore inimese kohta. Noorel inimesel ei ole võimalik alati selline välja näha nagu ta tahaks, ees võivad olla rahalised mured ja palju muud. Üldiselt, inimese iseloomu kohta, peale vaadates head, adekvaatset muljet kujundada ei ole võimalik.

Nii, oletame, et esimene pealevaatamine on tehtud. Aeg on esimeseks vestluseks. Vestluspartner on kuidagi pinges ega soovi Sinuga eriti vestlust arendada. Köhatab tihti, on näost ära - selge ta on mingi imelik. Teine stsenaarium.. Alustate vestlust, kõik on hästi, ainult inimene kellega juttu puhud, ajab kuidagi lolli juttu, ei saa teemale pihta - selge, mingi lollakas, sellisega küll rääkida ei taha rohkem, vabandad end välja ja lahkud. Loodan, et saite aru mida ma öelda tahtsin, neid stsenaariume võiks tuua lõputult. Aga kas antud partnerite puhul oli ikka tegemist imeliku ja lollakaga?

Nii, kolmas peatükk meie tänasest rännakust. Seekord on tegemist juba tuttava tegelasega. Ta on tõre, ei taha sinuga rääkida. Peale seda kui olid lolli küsimuse küsinud, nalja teinud, käratas sinu peale. Tegemist pole sinu hea sõbraga, aga oled temaga juba poolteist aastat samas klassis käinud. Seepeale lähed endast välja ja valad kõik välja. KÕIK, mida vähegi sülg suhu toob, pritsid talle näkku. " Ah on värdjas. "


Oskate samastuda? Kes on süüdi ? Miks ei tahtnud sa selle imeliku särgiga poisiga rääkida? Miks (vabandasid ja) lõpetasid selle lollakaga rääkimise? Miks sõimasid oma head klassivenda?
Kas nad ei vääri siis austust?

Või väärivad siiski? Kas mõtlete kunagi enne, kui ütlete, põhjustele, miks üks või teine inimene käitub nii nagu ta käitub? Miks te ise käitusite nii? Vaadake, igal teol on põhjus ja tagajärg. Hetkel keskendume küll ainult põhjustele. Enne kui inimese kohta otsus langetada, tuleks teda veidi tundma õppida või vähemalt läbi kaaluda kõik variandid, miks ta nii on käitunud. Inimesed ei suuda end eriti hästi valitseda, kui neil on mõttes mõni mure või probleem. Kui eile oli näiteks boy(girl)friendiga tüli, kodus on probleemid, mis iganes asi. See muudab meid ja võib ühel hetkel kulmineeruda. Inimese murdepunktini viimiseks pole üldse palju vaja...


Mina näen asja nii: kõiki inimesi tuleb austada. Jah, ka peale seda kui nad on teinud midagi näotut ja valet, kuna me ei tea kunagi, mis inimese sellise teoni viis. Eriti oluline on see austus siis, kui te ei tunne inimest, kuna siin tulevad eriti tugevalt mängu need "tagajärjed".

Okei, tegelikult kõiki inimesi ei ole võimalik austada, ma tean. Aga palun, PALUUN STOP the hate. On täiesti okei, kui te ei austa kõiki inimesi ja võib-olla ta isegi ei meeldi teile. Aga no ei ole vaja halvasti öelda. Te teete sellega karuteene endale, sellele inimesele ja rikute veel nii mõnegi hea asja ära. Palju vähem energiat kulub kui oma suu kinni hoiate (I).

Hint! Kui vaja kellelegi ära panna, siis seda saab teha ka intelligentselt, eneseväärikust säilitades.

                                             See lugu on kuidagi väga sobiv tänasesse päeva.

No comments:

Post a Comment